Ahtme Kunstide Kool alustas oma tegevust 1994 aastal endise Kohtla-Järve 17.Keskkooli ruumides. Esimesteks õpilasteks olid 15 noort pianisti ja 27 väikest kunstnikku, kellega tegeles kaks õpetajat, kooli direktoriks sai Jana Unt.
Teisel õppeaastal ehk 1995.a kolis kool värskelt remonditud Ahtme Põhikooli hoone neljanda korruse ruumidesse, kus muusikaosakond töötas veel kaks aastat, aga kunstiosakond kuni 01.09.1999.aastani.
Teisel õppeaastal (1995-96) kasvas tunduvalt õpilaste arv klaveri ja kunsti erialadel, vastu võeti esimesed õpilased akordioni ja kitarri erialadele.
1997-98 õp. aastal asus muusikaosakond tööle juba omaenda hoonesse aadressil Jaaniku 11, mis osutus väga tähtsaks sammuks kooli arengus. Oli vastu võetud palju uusi õpilasi mõlemasse osakonda. Oli avatud puhkpilliosakond, kuhu tulid õppima esimesed klarneti ja saksofoni õpilased.
1998.a võeti esimesi õpilasi viiuli ja flöödi erialadele.
1999-2000 aastal kunstiosakond kolis nende tarbeks värskelt remonditud hoonesse aadressil Tervise 18. Võeti vastu esimesed õpilased eesti keelega õpperühma kunstiosakonnal. Samal 1999.a toimus esimest korda kooli korraldatud vabariiklik, mis on aastatega muutunud rahvusvaheliseks, laste kunstitööde konkurss “Kunst – mäng või looming?”1999.aastal alustasid tegevust mudilaskoor ning õpilaste instrumentaal ansambel BAND AKK.

2000 aastal lisandus trompeti eriala, hakkas tegutsema puhkpilliorkester.
2003 aastal võeti esimesi õpilasi tšello erialale
2007.a on avatud estraadiosakond, kuhu suure huviga astuvad sisse gümnaasiumi vanema astme õpilased. Samal aastal hakkati andma klassikalist vokaalitunde meie õpilastele, ning 2008 a. loodi vokaal ansambli, mis esimesel aastal kohe sai auhinnalisi kohti vabariiklikul konkursil “Viru lauluke” ning kahe rahvusvahelisel konkursil “Viru ooper” ja “Noor laulusolist”.
2010 aastal lisandus süntesaatori eriala.
2014/2015 õppeaastal õpib Ahtme Kunstide Koolis muusikaosakonnas 231 õpilast, kunstiosakonnas 92 õpilast, isemajandavates ringides 37 õpilast ning õpetajaid on 41.

Koolis tegutsevad ka isemajandavad ettevalmistusrühmad, kus antakse 4.-5. ja 6.-8. aastastele lastele esimesi teadmisi muusikast ja kunstist. Kokku sellel aastal õpib isemajandavates gruppides üle 60 inimese.
Alates 2008.a. koolis töötatakse oma õppekava alusel, mis on kinnitatud Haridus-ja Teadusministeeriumis.

Tänapäeval saab muusikaosakonnas õppida klaverit, kitarri, viiulit, tšellot, akordionit, klarnetit, saksofoni, flööti, trompetit ja süntesaatorit. Estraadiosakonnas noored musitseerivad ansamblites, mängides kaasaaegset muusikat.
Muusikaoskonna õpilased osalevad aktiivselt vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel ning saavad auhindu. Solistid ja kollektivid võtavad osa linna ja regionaalsetel üritustel. Saksofoni, kitarri ja klaveri eriala õpilased on mitmel korral saavutanud auhinnalisi kohti vabariiklikel konkurssidel.Trompeti, kitarri ja klaveri eriala õpilased on saanud mitmel rahvusvahelistel konkursitel auhindu.

Muusikaosakonnas tegutsevad erinevad kollektiivid – akordionistide ansambel, viiuldajate ansambel, puhkpilliorkester, estraadiansambli BandAkk noorem ja vanem koosseisud, mudilaskoor, lastekoor, poistekoor, rahvamuusika ansambel “Vikerkaar”, vokaal ansambel „Päikesekiired“ .
Kooli kontserdisaalis toimuvad nii õpilaste, kui ka profesionaalsete muusikute kontserdid. Esitatakse nii klassikalist- kui estraadimuusikat. Muusikaosakond on astunud Ida-Virumaa Keelpillimuusika päeva, Ida-Virumaa Mudilaskoori konkursi ja Rahvusvahelise orelikonkursi korraldajaks.
Mitmed muusikaosakonna lõpetajad jätkavad oma õpinguid kõrgemates õppeasutustes.

Kunstiosakonnas õpetatakse lastele joonistamist, maalimist, skulptuuri, graafikat ja kujutavat kunsti. Õpilased osalevad aktiivselt kunstikonkurssidel ja saavutavad aukohti nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Kunstiosakonna näituse saalis uuendatakse iga kuu väljapanekuid, oma töid eksponeerivad kooli õpilaste kõrval ka professionaalsed kunstnikud.
1999. aastast alates korraldab kool Rahvusvahelist laste kunstitööde konkursi “Kunst – mäng või looming?”, millest on osa võtnud noored kunstnikud Eestist, Lätist, Venemaalt, Valgevenest, Hiinast ja Saksamaalt.
Mitmed kunstiosakonna lõpetajad astuvad kõrkkooli, et jätkata oma erialaseid õpinguid disaineri, arhitekti või kunstiõpetaja erialal.